Rahu tõuseb esile peaaegu sama teemana nagu raha, ainult üks täht on erinev. Juutide šalom ei tähenda lihtsalt viisakat tervitust, vaid Jumala rahu, niisugust üleloomulikku terviklikkust, mida inimene ise endale kokku ei ehita. Piibli mõttes rahu ei tähenda probleemivaba elu, sest stress, surve ja mure on olnud inimese osa igal ajal, olgu hirmuks arved, töökoht, sõda, katk või nälg.
Piibellik rahu ei ole pea liiva sisse pistmine ega Instagrami naeratus, mis ütleb väliselt, et kõik on hästi. Jumala rahu on see sisemine kindlus, mida ükski poliitiline ega füüsiline võim ei saa ära võtta. Vangilaagri keskel võib väline rahu täiesti puududa, aga usk võib hoida inimese sees seda teadmist, kes ta on ja kes on tema Jumal. Selline rahu ei tee elu meelakkumiseks, aga annab jõu seista, taluda ja mitte kaotada iseennast.
Jeesuse sõna Mäejutluses nimetab õndsaks rahutegijaid, mitte lihtsalt loosungitega rahunõudjaid. Risti vertikaalne joon näitab, et rahu ammutatakse Jumala käest, ja risti horisontaalne joon näitab, et seda rahu jagatakse inimestele ümberringi. Samas ütleb Jeesus Matteuse 10-s, et ta ei tulnud tooma rahu, vaid mõõka. See mõõk ei ole vastuolu rahuga, vaid Jumala sõna teravik, mis lõikab inimese sees läbi vale tee, kutsub meeleparandusele ja teeb vahel korraks rohkem haiget, nagu hambaarst, et valu lõpuks kaoks.
Soola pilt Markuse 9-s näitab, et rahu omavahel ei tule automaatselt. Soolasus tähendab elavat kontakti Jumalaga, Püha Vaimuga, ja oskust õigel ajal õigesti rääkida. Jeesuse oma rahu Johannese 14-s on rahu, mis tal endal oli keset nurinat, vastuseisu, jüngrite segadust ja templis toimunud konflikte. Jumala riik ei ole söömine ega joomine, vaid õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus, ning see rahu otsib seda, mis ehitab teist üles, mitte seda, mis lammutab.
Palve, tänulikkus, Jumala sõna lugemine, andestus, Jumala usaldamine ja mure tema peale heitmine on selle rahu praktilised teed. Palve ei ole ainult uute asjade küsimine, vaid osadus Jumalaga. Piibli lugemine ei ole lihtsalt info kogumine, vaid Jumala hääle tundma õppimine. Andestus ja leppimine ebatäiuslike inimestega vabastavad inimese vajadusest alati õigus saada.
Key Takeaways
- 1. Rahu ei tähenda probleemide puudumist. Piibellik rahu ei sõltu sellest, kas surve kaob või olukord muutub mugavaks. Jumala rahu tähendab sisemist tugevust vastata väljakutsetele ükshaaval või korraga, otsides abi Jumala käest. Selline rahu ei valeta tegelikkuse kohta, vaid seisab tegelikkuse keskel ilma ennast kaotamata. [49:34]
- 2. Rahutegija ammutab rahu Jumalalt. Rahu ei teki inimeses tühjalt kohalt ega ainult hea iseloomu tõttu. Risti vertikaalne joon näitab osadust Jumalaga, ja horisontaalne joon näitab rahu jagamist inimestele ümberringi. Rahutegija ei ole loosungiga nõudja, vaid inimene, kelle sees olev Jumala rahu hakkab teisi puudutama. [55:32]
- 3. Jumala sõna lõikab terveks. Evangeelium ei too alati esimesel hetkel meeldivat tunnet, sest meeleparandus tähendab suuna muutmist. Jumala sõna on nagu kahe teraga mõõk, mis paljastab vale tee ja teeb nähtavaks selle, mida inimene pigem väldiks. See valu on nagu hambaarsti valu, korraks teravam, aga eesmärgiga lõpetada sügavam häda. [57:21]
- 4. Soolasus vajab elavat kontakti. Sool ei saa olla magedaks läinud ja samal ajal oma tööd teha. Samamoodi vajab kristlane osadust Jumalaga, et tema sõnades ja hoiakutes oleks midagi säilitavat, puhastavat ja rahu loovat. Rahu omavahel on käsk, mitte automaatne tunne, ja seepärast nõuab see tähelepanu, alandlikkust ja vaimulikku värskust. [62:15]
- 5. Mure tuleb tema peale heita. Muretsemine kasvab eriti seal, kus kontroll käest ära läheb, olgu see laste, tuleviku või igapäevaelu pärast. Jumala usaldamine ei tähenda hoolimatust, vaid selle tunnistamist, et inimese osa on piiratud ja Jumala hool on suurem. Rahu hakkab süvenema siis, kui inimene teeb oma osa ja annab selle, mida kanda ei jaksa, tema kätte. [84:23]
Youtube Chapters